ema ütleb mulle iga päev, et mine Ailiga kaasa Soome tööle. et saad terve talv läbi siis endale kõike lubada jne. mina aga vastan, et ei iial!! ei ole tunnet, et suudaks raha nimel kuud aega muid tegevusi ohverdada, kuigi jah olen seda kõike läbi mõelnud, et oma raamatu (d) saan ju kaasa võtta, kui vaja, jms, aga no sellegipoolest kogu puhkus..
ma tahan trennis käia. ja kodus olla. aga samas tuleb trennil nagunii millalgi suvepuhkus, mis kestab ikka mitu nädalat. täiesti rahaväliselt tekib tõesti tahtmine minna. mitu mitu mitu mitu head külge on ikkagi asjal. homme uurin, kas saab kindlalt varem ära tulla ja otsustan ära. st otsustan vist mineku kasuks HOMME, irwww. miks siis mitte täna. aga isegi vend läheb maasikaid korjama oma tiimiga Soome. mitte samasse kohta, muidugi.
raha teeniks muidugi hästi, kui seda tähtsaks peaks. peaksin pidama, sest tõesti varsti läheb hulluks see rahaline seis. aga kõik muu tundub nii palju olulisem. Rauno ütleb ka, et loll oled vä, viisteist tuhat kahe nädala eest, et Õllesummer on siis tähtsam vä. on jah, sest ma saaks seal kohtuda nende tuttavatega, kellega muidu mitte kunagi ei kohtu. neid ei ole 1. aga kui tõesti nüüd kord elus majanduslikult mõelda, siis oleks tõesti kasulik väike töö ette võtta, sest siin Eestis ma nagunii ametlikult tööle minna ei saaks ja ainult Aili koristamist asendades ei saaks vist seda rahagi, mis eluspüsimiseks vajalik oleks, kui nüüd nata liialdada. st midagi üle tuhande võib-olla saaks, aga see on igapäevast survet, et peaaegu igal õhtul tuleb korraks tööl käia, arvestades täitsa loll summa. Soomes oleks võimalik vist isegi üle kuu aja olla, aga mõtlengi praegu, et võtaks ette ja läheks tõesti paariks nädalaks siis ainult. enne folki tuleks tagasi. emps ütleb, et pole mõtet nädalaks ajaks minna, aga kuidas siis ei ole. just eelkõige rahalises mõttes suunataksegi(/sunnitaksegi!) mind minema, seega isegi nädal oleks väga bueno selles osas. pealegi läheks ju ikka rohkemaks kui paariks nädalaks.
No comments:
Post a Comment