mesipuu poole

niisis natuke ka eilsest Tartu laulupeost. ääretult lahe oli ja tõesti tundus see nii pisike-pisike võrreldes Tallinnaga nüüd, kuigi lapsepõlves küll imestasin inimeste hulka ega teinud Tallinna ja Tartu pidudel ega laululavadel isegi vahet. aga sellegipoolest oli armas. ja hingelt siiski suur. ega siis inimeste hulk miskit väärtust määra.

emps ütles kogu aeg, et ära mine, vihma ju sajab. tõesti sadas, aga sellepärast nüüd minemata jätta.. ei tea, ju siis olen nii suur patrioot. ja ju siis on neid patrioote ikka tõesti palju, sest pealtvaatajate pingid olid kogu oma ulatuses täis ning ka seisjaid jagus küllaga. linna sain bussiga, aga kuskil Kesklinna kooli juures, kus bussi teekond rongkäiguga ristus, ütles juht kohe ära, et minge parem maha, ega siit niipea edasi saa.. mõni natuke pobises, aga inimestel oli üldiselt hea tuju ja polnud viga, et kaks sammu ka jalutama peab. buss oli kusjuures äärest ääreni täis, kesklinna-lähedastes peatustes tulid ikka tõsised massid peale.

bussist maha astudes nägin KOHE rongkäigus Emmi ära. väga tuus, sest mõtlesingi just, kas õnnestub üldse näha. aga näed, juhustele ma vahel täitsa meeldin. kõndisin rongkäigu kõrval ehk siis olin pigem see, kes kõndis koos rongkäiguga ja vaatas pealtvaatajaid, mitte see, kes rongkäiku vaatab.. aga neid pealtvaatajaid jätkus niigi. ja tõesti, olenemata äärmiselt kehvast ilmast, säilitasid inimesed hea tuju ja naeratasid, plaksutasid, pildistasid, hõikasid kooridele igasugu tervitusi jne. vot see on suhtumine. kooride tuju oli muidugi veel parem ja nemad suhtlesid teeäärsete inimestega aktiivsemaltki kui nendega suheldi.

mööda seda rongkäiku liikudes ja neist muidugi veidi kiirem olles jõudsin laululava ühe külgmise sissepääsuni, kust ka koorid sisse läksid. ja sain lõpuks rongkäiku nata korralikumalt vaadelda. inimesi oli päris kena pundar seal, muuhulgas ka peaminister Andrus Ansip koos ühe dirigendiga, kelle nime ma, häbi tunnistada, aga peast meelde ei suuda tuletada. Ansipist (peaks kirjutama 'Andrusest', see peaks üsna popp olema nii familiaarseks minna haha), kuigi ta on inimesena mulle kogu aeg meeldinud, suutis veelgi lahedamana ennast tõestada. hästi elavalt tervitas kõiki, elas kaasa ja naeratas kogu aeg ja ilusaid rahvariideid kandis ka. tore oli vaadata. ma kogu aeg muidugi teda ei jälginud, aga kuna ta sealsamas oli, siis panin tähele. Ansipile karjuti üsna naljakaid hüüdeid ka neile "elagu....(Inseneride meeskoor ntx) .. !" vastu, et "ela sina ise ka, Ansip!" jne. ei lahe oli ja kõik vaatasid ikka austava pilguga peaministrit.

kaks paparazzikat siis Ansipist ka. sellepärast on nii paparazzid, et ma ise lõikasin nad selliseks. üsna naljakad pildid, ta tõesti ei seisnud terve aeg seal nii uinamuinalt :) -





vihmavarjude näitus käis ka muidugi täie hooga. kõige vahvama kujuga vihmavarjust ma pilti ei saanudki, aga värvide poolest on lemmikuimad ikkagi võimalikult värvilised. täitsa kahetsesin, et endale Lotte vihmavarju varem ära ei ostnud, ei teagi, kas nüüd enam saab, vist ei saa.





poisid pildil märkasid Ansipit.

ja lõpuks siis laulupeost laulude-tantsude võtmes ka. ühesõnaga kõige vähemolulisest vaatenurgast. vihmavarjudest on ju tähtsam enne rääkida. niisiis - rahvatantsijad üllatasid ikka täiega, kuigi olen juba ammu suur fänn. seekord ütlen kindlalt - ei mingid järeleandmist järgmisel aastal, tõsiselt võtan ette ja lähen rahvatantsu. varsti olen nii vana, et enam ei võetagi kuhugi, kui nii kaua mõtlen.. ja rahvatantsu muusika oli vahepeal lihtsalt niiiiiiiiiiii ilus, nagu päris tantsupeolgi kõik ideaalselt kokku sobib. konkreetselt välja tuues oli eriti ilus "Üits paigake", tõesti ma väga väga väga väga tahaks seda Tallinna tantsupeol näha. see on niii ilus muusika ja nii ilus tants! ja muidugi ka "Tuljak". kõik need vähesed esitatud tantsud olid muidugi ilusad, aga annavad tõelise efekti ikkagi suurel tantsupeol, olen kindel. ja tantsijatel oli kõigil naeratus näol, hoolimata pisiasjadest nagu et nad otse lombis tantsima pidid ja vihma aina sadas ja sadas.

ja lauljad - !!! tõesti palju ilusaid laule ja mu lemmik "Ta lendab mesipuu poole". pidin ära sulama seal, see on lihtsalt tõesti kõige kaunim laul üldse. ja lasteaedade mudilaskoorid!! apppiii kui armas, nad tõesti oskasid laulda ja see on nii lahe, et nad juba lasteaias saavad kooris laulmas käia ja viiakse kurssi laulupeo väärtuse ja lahedusega. ei ole vaja üldse muretseda, et koorilaul ja muu taoline aja jooksul ära vajub, ei vaju ta midagi, kui nii maast madalast peale lapsi koos lauluga kasvatatakse :)

pisikesed laval, "Kommilaul" (mitte see Tipi ja Täpi oma) -



lavalt alla -



ja vaadake, kuidas poistel on hümni ajaks mütsid maas -



vihma sadas tõesti niiiiiiiiiiiiiii palju ja terve laulupeo aja. tõesti väga külm oli, aga ütleks ainult, et mis loeb see, kui südames on soe. see on hoopis teine tasand, kus olla, kus mingid mugavused ja muu kuidagi väga maine muutub täiesti ebaoluliseks. rõõm oli vaadata, et ilmast hoolimata püsisid inimesed pinkidel kuni laulupeo lõpuni, tõesti poleks seda oodanud. loodetavasti tuleb Tallinnas samamoodi välja ja tõenäoliselt on ka ilm parem.