"1991. aasta jaanuaris kohtusid Genuas Iraagi välisminister Tariq Azaz ja USA riigisekretär James Baker. See oli viimane katse kompromissi leida ning sõjalist kokkupõrget vältida. Läbirääkimiste ajal istus Azize kõrval Iraagi presidendi Saddam Husseini vend. Ta pidi helistama Bagdadi, et presidenti läbirääkimiste käigust informeerida. Baker kasutas ainult verbaalset suhtluskanalit ning ütles väga selgelt, et kui Iraak Kuveidist ei lahku, rakendab USA Iraagi vastu sõjalisi meetmeid. Husseini vend pööras minimaalselt tähelepanu sellele, mida Baker ütles. Tema tähelepanu oli koondatud sellele, kuidas ta seda ütles. Bagdadi teatas ta järgmist: "Ameeriklased ei ründa meid. Nad on nõrgad. Nad on rahulikult, ei vihasta ja räägivad ainult." Kuus päeva hiljem algas operatsioon "Kõrbetorm". Selle kultuuridevahelise vea tagajärjel kaotas Iraak 175 000 inimest, kandis 200 miljardit dollarit kahju ning enamikust elanikest said põgenikud"
Lebedeva, 1999
ma ei saanud alguses arugi. arvasin, et ju siis mingi sügavam poliitiline taust, millega ma kursis pole.
hommikul vara bussi peale minek oli tüütu, sest ilm on ju niiiiiiii külm. aga kohe sõidu alguses tuli päike välja ja raadiost Dima Bilani lugu, mis oli selge märk, et kõik on õige. Narva Kolledžis oli loeng ja hiljem simulatsioon. ehk siis igasugu hullud harjutused ja mängud. mõtlesime uusi kultuure välja, kõrgtehnoloogia ja looduse ja loominguvabaduse keskseid. ja harjutasime suhtlemist teisega nii, kui ei oska temaga näiteks ühtki ühist keelt. igasugu lahedaid inimesi on meil seal ikka. nii igasuguseid kui ka tõsiselt lahedaid. ja kuigi projekt on 18-20 aastastele, siis minu arust olid enamik kas natuke nooremad või natuke või natuke rohkem kui natuke vanemad. aga pole hullu, see teeb asja ainult ägedamaks. simulatsiooni viisid läbi Toomas Roolaid ja Anna Kuzina ja kohutavalt lahedad inimesed!! naine jäi aeg-ajalt tagaplaanile ja tegeles tehnilise poolega, kuigi on sellegipoolest väga lahe, aga eriti tooks välja just Toomase. NIIIIIII hullult hästi suudab kõike korraldada ja läbi viia, isegi need üldiselt veits tüütud tutvumismängud nimede õppimiseks jms olid meeldivad. väga-väga sümpaatne, lihtne, armas ja täpselt õige ameti valinud. tõesti kui ma oleks meessoost, siis ma hakkaks ka selliseks noortekoolitajaks.
vahepeal kui söömas käisime, siis istusin ühes lauas sakslase, Venemaalt pärit eestlase ja siis veel ühe eestlase Siimuga. istus alguses laua otsakohas ja siis tuli ära, et tal on perepea tunne seal ja võttis minu vastu koha. "sa õpid ka psühholoogiat, jah". wtff, mis ka :D. küsis, et mis gümnaasiumis siis käin, vastasin et kunstigümn. "Kunstigümnaasium!!! oo!! Ropka!! ma käisin ka Kunstigümnaasiumis kunagi, põhikooli lõpuni". kui küsis, kus ma muidu elan ja vastasin, et kooli ligidal, siis samamoodi "aaaa, ROPKAS jah!" see Ropka on vist ikka väga südamelähedane tal, kogu aeg nii hull vaimustus. aga lahe oli rääkida meie koolist sellisega, kes seal 90-ndatel põhiliselt käis :D ja no tõesti see legend, et kaks direktorit kolmest pandi prügikasti kinni, see tõesti on nii loll ja absurdne lugu, et ei oska isegi irwata selle peale :'D aga üldiselt on see Siim selline hull, et veits liiga hull isegi. kohutav suhtlemisvajadus, isegi tagasisõidul käis bussis ringi ja vaatas, et kes EI maga ja kelle kõrvale saab istuda, et kohe midagi chattima hakata. alguses ka kui kuulis, et see Christian kõrval istmereas on sakslane, siis "ooo, you are from Germany?" ja hakkas seal arendama teemat saksa linnadest ja siis sujuvalt jalkast ja spordist ja no lõpuks üleüldse Eesti ja maailma ajalugu ja poliitika ja mis kõik veel. lai silmaring ja teadmised on lahedad ja tulebki rääkida, kui midagi öelda on, aga väga hull lobisemisvajadus on ikka tüütu ka ja sakslasest hakkas vahepeal kahju isegi, sest vahepeal tahtis ta nähtavalt juba puhata. see jalkateema oli ka Siimul kogu aeg nagu Ropka teema ülioluline, mulle ka rääkis kooli teema all, keda meie kooli noorematest teab ja kõikidega mainis ära, et see oli jalkavõistlustel kohtunik ja see on ka sealt võistlustelt jne. mingid Ropka jalkavõistlused vist, hahaha.
kaevandusmuuseumis käisime ka. üsna vastik oli seal ja üldse ei meeldinud, aga meeldis see teooriapool, et kuidas ja mis tingimustes see kaevandamine seal ja ka mujal käis ja käib. enne absoluutselt ei teadnud selliseid asju, klassiga pole ka kaevandusekskursioonidel kaasas käinud. ja vähemalt oli kaevandusmuuseumi söök parem kui eelmise koha söök.
NARVA ise on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus linn, ühtepidi üleüldiselt ja on kahju, et nii koledal ajal sinna sattusin, aga teistpidi need korterite massiivid öööösel ja seda ju suveajal ei näeks. eriti ilus on pilt Narvast välja sõites paremal pool. lihtsalt nii kohutavalt ilus. esimesel sekundil justkui FI-lik, aga siis tajud ära kui palju neid maju seal on ja no ikka tõesti palju ja niimoodi kaugelt vaadates on niiiii ilus ja ühtlane pilt ja lihtsalt WOW.
päeva kokkuvõte on muidugi see, et oskaks natukenegi rohkem vene keelt, oleks VÄGA PALJU LIHTSAM JA ÄGEDAM. natuke saan ikka aru ja need venelased oskavad eesti keelt ka päris hästi, ma olin juba nii nende Soome venelastega, kellega mitte kuidagi eriti suhelda ei saa, nii ära harjunud, et imelik oli, et nende eestivenelastega saab. et nagu tundus, et ikkagi ei saa. järgmine üritus on Tartus ja muuhulgas õpime eesti rahvatantse. tuus, sest rahvatants mulle meeldib.
No comments:
Post a Comment