tekkis juba HIRM tantsutrenni ees, et pean küsima seal oma sõrmuseid tagasi, et kui pole alles, siis loll mulje jääb, et mida ma üldse mingeid ehteid hoolimatult kuskile ääre peale laotan. tunni lõpus võtsin siis kuidagimoodi julguse kokku haha ja kui Meeriliisiga sinna Kaisa tooli poole sammusime, siis Kaisa ka juba muigas seal, et tuleme midagi rääkima, et muidu kunagi ju ei suhtle. küsisin siis ära, et mul VÕIB-OLLA jäid sõrmused eelmine kord aknalauale, kas pole leitud ja Kaisa naeratas ja ütles et jah seal riiulis on, "Martin, anna talle need sõrmused".
ja siis, tsiteerides nüüd väga täpselt, ütles Martin: "jah, palun!". hahahahahhaahah hea asi, mida tsiteerida. "mõtlesimegi juba, millisele lapsevanemale me peame need andma :D" hahaha aga jah tore oli, et kõik alles ja tõesti polnud vaja muretseda, et kindlasti varastas keegi ära. et kindlasti Martin lasi juba ümber sulatada need. kui ära kõndima hakkasime, tuletasin Meeriliisile meelde, et tal mobiil veel seal aknalaua peal saalis, hahahahaha kui oleks nüüd telefoni ka kohe sinna jätnud.
tore on muidugi see, kuidas Marcus ja Soo jätavad hüvasti kui lahku lähevad Revalia ees ehk siis eri suunda. mingi kõhud kokku hüpe, kallistus, MUSI. haha eelmine kord tegid seda just Martini auto ees kui ta just tuled sisse lülitas. hahahah niigi hea see naispaari mulje meil, nüüd nagu oleks mingid geid leidnud sinna endale tantsupartneriteks.
2 comments:
hahaha:D ja see kaisa tsitaat ka'' mõtlesimegi, kelle omad need on..keegi huvi ei tunne ja..''
HAHA OLI KA VÄ, KINDLALT EI KUULNUD, MA VIST EI PANNUD ENAM MUUD TÄHELE, KUI MARTIN RÄÄKIMA HAKKAS :'DDDDD
Post a Comment