iga kord kui toimub enne kekat dialoog "õpetaja, kus tund on?" - "võimlas, võrkpall", siis süda hüppab rõõmust õhku, sest suurim õnn koolis ongi kui on VÕRKPALL. kui saab seista seal platsi keskel, olles eelnevalt üritanud nii keset tundi võimlast põgeneda kui ka lihtsalt 1000-ndat korda kurtnud, et ei taha, ja lihtsalt tuimalt olla ning loota, et pall lähedusse ei lenda ja kui lendab, siis on põhiline, et mõni proff selle kinni jõuaks püüda, sest muidu võib järgneda sõim, et miksss sa eest hüppasid, saad 2, kui see kordub!
nägude järgi näha, et enne VÕRKPALLI:











No comments:
Post a Comment