kümne paiku alustasime Meeriliisiga hääletamist, üle tunni külmusime seal ja saime paranematuid külmavigastusi, mis takistavad kindlalt homme koolis kehalises kaasategemist. tuletasime keksu hüppamise meelde kaubikute kinnituslindiga, mis tee ääres vedeles. lõpuks saime auto peale ka ja otse Tallinnasse, mis oli superlahe, sest jube külm ilm oli ikka siin Tartus. minema hakkasime niigi tavalisest palju hiljem ja siis autojuht ja naine tal tegid niiii mitu korda igasugu metsapeatuseid ja kohviostmisi, et see muutus lõpuks tüütu kõrval juba ka naljakaks, et kas õhtuks jõuame pealinna või ei, aga pole hullu, hea et üldse niiviisi kohale saime.
Ülemistes taas puhas traditsioonide täitmine, sest neid juba ei murra, ja edasi Keskturgu, kuhu jõudsime nata liiga hilja ja lahedaid toiduväliseid kohti hakati juba sulgema, aga õnneks jõudsime napilt veel metall-läikega plastmassist raamidega ja UV-protectioniga(!!) super(ufo)prillid endale saada. ja hindagi veel alla kaubelda, sest olenes tõesti 5-kroonisest allahindlusest juba, kas saame endale lubada või ei. tuju tegi selliste ägedate prillide saamine ikka täiega heaks :'D tegime muidugi pilte nendega hästi palju, põhiliselt näokaid nagu alati.
pärast brille läksime toiduosakonda ja ostsime "mis see kaks aastat üle "kõlblik kuni"-kuupäeva ikka teeb" snäkke. edasi Wirru, kus lugesime lõpuks ometi 10 kg-st raamatut laulupidude ajaloost, mida päev otsa kaasas kandnud olin. ja lisandus uus kuulsus nimekirja "mis kuulsaid näinud olen" - tantsu-staarjuuxur-Lauri. see on väga tähtis ALATI ära mainida, kui näed kedagi, kes veidigi tuntud on. hea siin Eestimaal, et eranditult kõik kuulsused ja staarid liiguvad inimeste seas ringi ja on täiesti käegakatsutavad. cool cool cool.
Wirust Tartu suunas liikuma hakates tegime tee peal paar fotosessiooni ja läksime veel korra Ülemistest läbi, et mulle mingit raha ikkagi kätte ei jääks, vaid saaks ilmtingimata rahakoti nulli viia. Walkingust ehk siis maailma parimast-kvaliteetsemast-stiilsemast jalatsipoest häkkisin sotased Tõehetke-pluusiga sobivad tennad ja Sportlandist tavalised kvaliteettennad. ühesõnaga super käik sinna, sest isegi lapsed juba vaatavad mu jalanõusid ja imestavad kuidas selliste räbalatega keegi linna üldse lahti lastud on. laste teemal veel, et Bershkast Wiru poole minnes jalutas vene pere või lausa kaks meie ligiduses suure kambaga ja nende hulgas oli ka paar last ja üks neist väike maruvihane plix, kes meie poole mitu korda vihaseid sõnumeid karjus ja rusikat näitas, aeg-ajalt pooleldi irvitades. see oli nii arusaamatu olukord ja pani muigama küll, sest tõesti ei mõistnud, mis talle siis ikkagi meie juures ei meeldinud. tõenäoliselt prillid või kommid.
Ülemistes jätkus ostmine ka pärast jalanõusid veel. kõik poed "igaks juhuks" vaja läbi vaadata ja leggareid muidugi eriti kuskil polnudki, tõesti niiii otsas, aga noh vähemalt trenniomad sain uued ja Nastjaga kõrvuti poes maksta.
enne tee äärde jõudmist jõudsime mõned pildid teha ja hääletada pikalt ei saanudki, kuigi hoopis teine on ikka Tallinnast välja hääletamine, ikka kohe hulga lõbusam, ja pigem on ootus, et EI hakkaks veel kellelgi meist kahju, kui et jeeee keegi peatus.
suht kähku saime auto peale ja iga kord ütlen Meeriliisile, kui keegi peatub, et "sinu kord küsida" ja siis ta ütleb, et "mida, ma küsisin ju enne/eelmine kord". aga ise on ALATI küsinud, ma pole peaaegu kunagi, aga ikka selline reaktsioon :)))
igatahes väga äge autojuht oli, jälle taas üks autosportlane ja tuntud omal alal, aga no me muidugi pole kuulnud nagu alati, neid autosõitjaid ennegi ette sattunud, Mikk Saare naaber näiteks oli ju ka. igasuguseid huvitavaid lugusid rääkis oma elust ja üldse mida kõike on teinud ja mis tööd ja et on olnud nii miljardär kui neli aastat tänaval elanud ja siis viimast enam mitte viitsinud teha ja seejärel nelja kuuga endale suure ehitusfirma loonud jne. no kõik on võimalik, kui mõistust on ("ja siin ilma elos - on meil tuli maja ja hea põletanud ehk mõni kuradi sulane meid õnnetuse sisse langetanud - võime meie siiski julge meelega uueste peale hakata ja õnneliku elo asutada, kui meie aga midagi oma peas ja südames tallele oleme pannud." - J.Hurda kõne 1. üldlaulupeol). lahe ikka. auto oli kah mingi hull ümberehitatud ja tuuninguga, mis varem vedas kulda ja muid väärtusi sisseehitatud seifiga. see tüüp tegi ka mitu korda peatuseid, käis tankimas ja energiajooki ostmas ja burksi söömas jne, aga nüüd oli küll juba pohhui ja oleks võinud ka 439543509435345 teha. ja kuulsustest sai ka rääkida, lemmikteemal ühesõnaga, sest sel mehel on Leinatamme, Vaariku ja Uuspõlluga nelja peale suvila. ja need pole ta ainsad kuulsad sõbrad.
autos kuulasime põhiliselt Nikit, see oli wow ja lahe. ütles veel et kui teile ei meeldi selline muusika, siis võite öelda jne. jaajah et ei meeldi!! arutasime kas on Niki "millepärast" sõnad liiga keerulised kaasalaulmiseks ja läheb keel sõlme, aga pole üldse ju rasked, sest mina tõelise fännina ei mäleta sellist probleemi varasemast, nüüd jah on sõnad juba nagunii peas.
ah ja kojujõudes (kodu=Tartu) saime Tähtveres maha lubades rates teretada veel ja andsime Sidrunile kohe teada, et me ta maja ees, ja hakkasime ise kohe edasi kõndima ka. hull point, haahaa. jama pikk tee oli koju minna, pikem kui mul trennist muidu, ja nüüd polnud bussivõimalustki. kõndida on ka ju lahe ja kell polnud alustades veel 23-gi, lihtsalt põlved olid niiiiiiii läbi. ja kutsa kõndis meil järel alates Sidruniwenna ühikast ja siis pöörasin mina teise tänavasse 200 meetri pärast, aga Meeriliisiga kõndis veel pool maad kaasa ja nii kahju tast, sest väike kutsa ja rihm ka veel kaelas ja autode eest ei osanud ka üldse ennast hoida :( loodan et täna hakkavad omanikud korralikult otsima ja siis keegi vihjab, kus on näinud, ja saab koer koju tagasi.
No comments:
Post a Comment