lõpuks ilm, kus saab lühikeste riietega käia. mida õigupoolest juba paar päeva tagasi alustasin. ja paljajalu ka. lõunaajal, kui igal pool paljaste jalgadega käisin läksin, läbi peaaegu põlvini (!! cool ju sellised leiud) lompide ja hüppeliigeseni pori sees, siis mõni inimene ikka küsis üle aia, et kas jalgadel külm ei ole, aga ei ole üldsee. pori ja liiva sees küll pole, lumi ja kraavid, kuhu vesi tuleb allikast, on tõesti natuke jahedad ja mina kui niigi vereringeprobleemidega hädas inimene olen muidugi see õige selliseid asju tegema, aga no kes siis veel. lahe on ju. poes nägin endist eesti keele õpetajat ka, aga blokkisin natuke, sest ei tahtnud seal niimoodi riieteta ja ise pool-porine pikemalt juttu ajama hakata.
majaesine sai ka kevadise suurpuhastuse. puud keldrisse tassitud, okkad ja käbid riisutud. ja kuusk hakkab vaikselt ära surema, sellest on kahju. kahekorruselisest majast juba poole kõrgem ja üldse kuidagi armsaks saanud, sest selle otsas ronimisega nii palju lapsepõlvemälestusi seotud. puudega hingelist seost üldiselt pole, lihtsalt kahju, et aed neist viimaste aastatega juba tühjaks on võetud. ja et kõik mingi hädise muruga asendatakse. tahaks hoopis juurde istutada kõike. truiidid uskusid, et inimesed põlvnevad puudest.
ja päike paistis terve päeva, mis oli küll ääretult ilus, aga vastupidiselt mu ootustele ei suutnudki maja eriti kuivatada. eile öösel tekkis meil siin calgoni-reklaami olukord, et kogu pesumasinaruum ülemisel korrusel ujutas ja kõik see valgus läbi lagede alla ja seega ka läbi juhtmete ja lampide ja iga hetk oleks võinud miski põlema minna. rääkimata siis sellest, kui palju inimesi (oskan ka konkreetseid näiteid tuua) on otsad andnud samalaadses õnnetuses pesumasina kõrval sinna vette astudes. meil siis elekter sinna vette veel ei jõudnud, sest oleme elus, aga ohtlik oli küll ja ilmselt on praegugi veel mitte väga ok. küttekehas probleem polnud, nii et ärge tegelikult calgonit soovitage. vähemalt kiisul oli huvitav.
No comments:
Post a Comment